Campari - Red Passion

Ma arvan, et võin juba praegu rahuliku südamega välja kuulutada oma selle aasta konkurentsitu lemmikreklaami, sest tõenäosus, et enne aasta lõppu veel midagi paremat tuleb, on imeväike.
Gea blogis on sellest juba juttu olnud.

Niisiis - Campari Red Passion.

Ma ei üritagi hakata seda reklaami asjalikult lahkama, sest see on nii puhas emotsioon ja deja vu kui veel saab olla!
Tegijad on tagumise aja filmimaailmast üles leidnud kire tumedama poole kõige ürgsema avalduse - Stanley Kubricku meistriteose Eyes Wide Shut.
Puhas kirg. Alasti seksuaalsus oma primaarsuses.
Ning sellele kõigele on täiesti süüdimatult veel vint peale keeratud shiftides omavahel reklaamitegelaste sood.
Pluss interjöör ja värvide valik.
Sinna juurde õõvastav-sugestiivne muusika ja tulemus on totally twisted! Täiesti tappev seksuaalsus!
Kusjuures - erinevalt paljudest teistest reklaamidest, kus seksuaalsust ära kasutatakse, on see kuradi maitsekalt tehtud.
Vaatan seda reklaami ikka ja jälle täiesti lummatult ja iga kord tunnen end kuhugi ära libisevat.
Töötab.
Väga iivel ; )

Sellel reklaamil on aga veel üks aspekt, mida olen siin blogis juba korra maininud ja mis koorus ilmekalt välja ka Gea blogist.
Gea kirjutas seal ekslikult, et tegemist on Martini reklaamiga.
Registreerisin ära, et a-ha, selge. Ja mul ei tekkinud hetkekski kahtlust, et see pole tegelikult Martini, kuigi sealt ei kõlanud vastu tuttavat martini-baby't ja Martini ulaka seksuaalsuse asemel serveeriti paari kraadi võtta kangemat kraami.
See on nimelt üks nendest reklaamidest, mille puhul mind huvitab ainult reklaam ise ja reklaamitav toode jääb täiesti tahaplaanile, sest minu jaoks on konkreetne klipp palju olulisem kui toode ise. See reklaam on lihtsalt niivõrd võimas ja sugestiivne, et toode kaob selle taha ära. Seda enam, et Martinit ma tegelikult üldse ei joo, Camparit - jah, aegajalt.
Hm, tegelikult - kui nüüd mõtlema hakata, siis haakub Martini magus maitse suurepäraselt oma reklaamide magus-vallatu tonaalsusega. Campari lisab sellele jõuliselt pikantse mõrkja tooni, mida paljud ehk ei ole valmis aktsepteerima.

Aga õhku jääb küsimus - kas toote seisukohalt on tegemist hea või halva reklaamiga, sest - nii mina kui ka Gea ei pannud reklaamitavat toodet üldse tähele.
Kas see on minusuguste reklaamiõgijate omapära?