Tele2 - Uka-uka, mina prii!

Vaadates Tele2'e reklaami Uka-uka mina prii! tundsin endas väikest eetikakolli kummitamas - järjekordne reklaam, milles on (ära) kasutatud lapsi.
Ma aktsepteerin täiesti neid mobiilioperaatorite reklaame, milles on kasutatud nii täiskasvanuid kui lapsi ehk siis tüüpilist perekonda eesmärgiga näidata, kuidas erinevad kõnepaketid pakuvad soodsat võimalust olla oma perega mobiilside vahendusel ühenduses. See on täiesti ok.
Konkreetselt selles reklaamis on aga mobiiltelefoni kui sellist eksponeeritud kui mänguasja, mis tekitab lastes ettekujutuse, et mobiiltelefon ei ole eelkõige mitte sidevahend vaid midagi, millega saab süüditamult lihtsalt mängida. Lastes, kes õpivadki läbi mängu ning aimavad järele täiskasvanute tegevusi, tekitab see loomulikult soovi reklaamis nähtut ise järgi proovida. Aga - selleks on ju ometigi vaja mobiili!
Mis järgneb, on see, et väiksed võsukesed nuiavad oma vanematelt, et nood neile mobiili ostaksid, sest muidu ei võta nende mobiilidega mängukaaslased neid enam mängu! Mitte kõik lapsevanemad ei saa seda endale aga lubada. Ja alati pole tegelikult ka otsest vajadust. Ilma mobiilita laps tunneb end aga teiste poolt äratõugatuna ning on lõpuks üdini solvunud oma vanemate peale, pidades neid oma tõrjutuse põhjuseks.
Sotsiaalne lõhe on juba niigi suur ja lapsed on selles suhtes eriti tundlikud. Miks siis peab ilma tungiva põhjuseta seda veelgi rõhutama?
Seda enam, et antud reklaamis on tegelikult laste kasutamine täiesti põhjendamatu - tegemist ei ole ei mingi laste- ega noortepaketiga.

Miks ekspluateerivad mobiilioperaatorid oma reklaamides nii palju lapsi?
Ideed otsas?